Euroopa Keskpank sai rahatrüki kuuplaani täis

Kogumahust 60 miljardit eurot moodustasid riigivõlakirjade ostud 47,4 miljardit eurot. Ülejäänu kaetud võlakirjad ja varaga tagatud väärtpaberid. Soetatud varade keskmine tagasimaksetähtaeg on 8,56 aastat.

Osteti kõigi euroala riikide võlakirju, välja arvatud Kreeka ja Küpros, mis on nö abiprogrammi riigid ning Eesti, millel riigivõlakirju ei ole.

Kõige rohkem, kokku 11,1 miljardi euro eest, osteti tugiostuprogrammi raames Saksamaa võlakirju. Prantsusmaa ja Itaalia riigivõlakirju osteti vastavalt 8,7 miljardi ja 7,6 miljardi euro väärtuses. Soome riigivõlakirjade tugiostud küündisid 774 miljonile eurole ning Läti ja Leedu võlakirjade ostud vastavalt 75 miljonile ja 39 miljonile eurole, selgub Euroopa Keskpanga ülevaatest.

Skepsis ja riskid

Yves Merschi kolleeg Euroopa Keskpanga juhatuses Sabine Lautenschläger on keskpanga võlakirjaostuprogrammi suhtes aga jätkuvalt skeptiline.

„Euroala madalate intressimäärade valguses leian alust kahelda, kas tugiostuprogrammil ikka saab olema nii suurt majanduslikku efekti kui loodetakse,“ ütles ta aprilli algul Saksa ajalehele Wirtschaftswoche. Samuti möönis ta riski, et keskpanga tegevus vähendab valitsustele survet vajalike reformide tegemiseks. „Ekspansiivne rahapoliitika saab kasvu ainult tagant aidata. Otsustav impulss peab tulema majanduspoliitikast,“ ütles ta. 

Keskpanga tugiostuprogramm ja ülimadalale või miinusesse langenud riigivõlakirjade intressimäärad sunnivad investoreid mujalt tootlust otsima. Osad on ostnud firmade võlakirju – enam kui kahe kolmandiku eurodes denomineeritud investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjadest on nüüd alla 1% tootlusega, kirjutab Financial Times. Ning poolte BB reitinguga ehk väga riskantsete võlakirjade tootlus on alla 2%, mis näitab, kuidas tootluse jaht on rekordmadalale viinud isegi kõige riskantsemate varade tootluse, märgib leht. Olukorda ära kasutades on ettevõtete võlakirjade emiteerimine järsult kasvanud.